HIIU STAADIONI AVAMINE

HIIU STAADIONI AVAMINE

Aktiivsel 2013. aasta sügisel taasavati Hiiu staadion, mis oli saanud uue kunstmurukatte. Püüdes reklaamida ennast ja natuke ka staadioni, pandi linna raha eest üles välireklaamid, millel linnavalitsuse liikmed staadioni avamisele kutsuvad. Spordiväljaku avamisele kutsusid toonane linnapea Edgar Savisaar, abilinnapead Arvo Sarapuu ja Jaanus Mutli pillimänguga. Kesksel kohal asuvale linnapeale oli plakatil usaldatud trummimäng.

Plakat tekitas elava arutelu, kas tegemist on linna raha eest tehtava valimiskampaaniaga. Abilinnapea Arvo Sarapuu hinnangul pidi plakat inimestele rõõmu tegema ja ei olnud plaanitud valimiskampaaniaks.

Plakati tootmine ja eksponeerimine läks maksma 5560 eurot. Hiljem tuli linnapeal ja abilinnapeadel see summa linnale tagasi maksta.

PRILLIKIVI

PRILLIKIVI

Septembris 2015 esitas kaitsepolitseiamet (KaPo) Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kahtlustuse korduvas altkäemaksu võtmises. Ajakirjanikele rääkis Savisaar, et talle esitatud kahtlustused on absurdsed ning väitis end puhtaks kui prillikivi.

Väljendit prillikivi kasutatakse üldjuhul esemete kohta ning tähendab veatu või puhas. Prillikivi tähistab tõenäoliselt säravat mineraali berülli. Berülli on kasutatud prilliklaaside lihvimisel.

TALLINNA TV

TALLINNA TV

2008. aastal kiitis Tallinna linnavolikogu heaks Tallinna Televisiooni kontseptsiooni, 2011. aastal alustas kanal saadete edastamist. Tallinna Televisioonist on saanud Tallinna linna propagandateenistuse sümbol. Linnavalitsus on püüdnud näidata, et tegemist ei ole kallutatud televisiooniga, tegelikkuses usuvad seda vähesed.

2016. aasta detsembris esitas keskkriminaalpolitsei Tallinna Televisiooni juhtinud Toomas Lepale kahtlustuse, mille kohaselt ta telekanali juhina müüs saadet “Vaba mõtte klubi” enda juhitud telekanalile tuttavate varifirma kaudu. Samal ajal lasi tootmiskulud kanda aga Tallinna Televisioonil. Lepaga koos peeti kinni ka Tallinna TV toimetaja Mart Ummelas ja veel kaks inimest. Kinnipidamisest vabanenud Lepp vabastati ametist, “kahtlastes skeemides osalemist” eitanud Ummelase tööleping peatati.

Hoolimata Tallinna Televisiooni vabast levikust vaatab seda vaid 2 % Eesti inimestest. Mitmete aastate jooksul on Tallinna Televisiooni toetatud keskmiselt 3,5 miljoni euroga aastas, kokku 22,5 miljonit loomisest alates.

PINTSAK

PINTSAK

Üllatus.

LINNAHALLI VÄRVIMINE

LINNAHALLI VÄRVIMINE

2017. aasta septembris lasi Riigikogu liige Märt Sults teha TallinnaLinnahalli seinale suure seinamaalingu Tallinna ja Kopli kunstigümnaasiumi noortel ning Piradose tänavakunstnikel. Linnahall on kultuurimälestis ja selle välisilmet ei tohi muuta. Tallinna linna eelarvest eraldati selleks projektiks 15000 eurot.

Erakondade rahastamise järelevalvekomisjon otsustas alustada menetlust, et selgitada, kas selle juhtumi puhul ei ole Tallinna linna raha kasutatud ühe valimistel kandideeriva poliitiku reklaamimiseks.

KINKEKAARDID

KINKEKAARDID

Tallinna endine abilinnapea nõunik Ivo Parbus mõisteti reaalselt vangi selle eest, et ta aastatel 2007–2008 võttis erinevatelt inimestelt pistist. Pistise võtmine toimus detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle järelvalve teostamise eest Tallinna linnaplaneerimise ametis. Pistist võttis Parbus nii raha kui ka reisibüroo kinkekaartidena.

Kokku sai Ivo Parbus pistisena vara üle 950 000 krooni ehk umbes 60 740 eurot. Tallinna linn tellis Ivo Parbuselt ka peale vanglast vabanemist teenuseid.

LEPING ISEENDAGA

LEPING ISEENDAGA

2017. aasta kevadel lõpetati leping linnahalli nõukogu esimehe Meelis Paiga. Ta oli endaga teinud ka lepingu, millega võttis iseennast tööle linnahalli kunstiliseks juhiks. Tema kuupalk oli 3500 eurot kuus, igal aastal oli ettenähtud palgatõus viis protsent ning heade majandusaasta tulemuste põhjal võib talle ka boonust maksta. Lisaks oli ka ettenähtud tööauto ja telefoni kasutamine kuni 300 euro eest kuus. Puhkust oli ettenähtud 35 kalendripäeva aastas ning töölepingu lõpetamise puhul pidanuks Paile maksma poole aasta palga.

REKLAAM LINNA RAHA EEST

REKLAAM LINNA RAHA EEST

2013. aasta valimiste eel kutsus Põhja-Tallinna linnaosa vanem Karin Tammemägi suurte plakatitega kord nädalas inimesi Stroomi randa tasuta kepikõnnitreeningutele. Plakateid põhjendati inimeste informeerimisega, et inimesed oleksid ikka teadlikud, mis linnaosas toimub. Plakatid maksti kinni Põhja-Tallinna linnaosa eelarvest. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustas, et Tammemägi peab tagasi maksma linnaosa kulutatud raha 268 eurot ja 80 senti. Tammemägi püüdis otsuse edasi kaevata Riigikohtusse, kuid seal tema kaebust ei rahuldatud.

KARTULID JA KÜTTEPUUD

KARTULID JA KÜTTEPUUD

2009. valimiste eel otsustas linnapea Edgar Savisaar pakkuda vähekindlustatud linnakodanikele küttepuid ja kartuleid. Vabaduse väljakule kuhjati mitu tonni laenatud kartuleid ja laoti ümmargune puuriit. Linnavalitsus põhjendas puude ja kartulite toomist meedia tähelepanu saamiseks.

Kartulitest sai linnavalitsus lahti kiiresti kui kuumadest kartulitest, seevastu puud jäid sinna vedelema ja ligunema pikemaks kui küttehooaja algus.

Kartulite ostmine talupidajatelt ning abivajajatele kojuvedu läks linnale maksma 400 000 ning abivajajate küttepuudega varustamine 240 000 krooni. Seega käidi reservfondist välja 640 000 krooni ehk 40 900 eurot.

ÜHISTUPANK

ÜHISTUPANK

Kõlava nimega Eesti Ühistupangale pandi alus pidulikult Estonia teatris juunis 2015. Taotlus pangandustegevuse loa saamiseks esitati Finants- inspektsioonile 2016. aasta jaanuaris ja seda pole tänini saadud.

Loomisest alates on ühistupangale kulunud umbes 6 miljonit eurot Tallinna linna raha, lisaks ka muude ühistusse astujate raha. Sellest hoolimata ei ole Finantsinspektsioonist tegevusluba saadud. 2017. aasta augustis andis ühistupank välja esimese ärilaenu, selleks eraldi tegevusluba vaja pole. Panga alla pandud raha seisab jõude, seda on 12 miljonit eurot.

Kuigi Tallinn on rahaliselt suurim panustaja, on ta teiste ühistu liikmetega võrdses positsioonis ehk siis ühe häälega koosolekul, ühistupangal on 161 eraisikust ja juriidilisest isikust liiget.

Nime järgi on pank, tegelikkuses seda ei ole.

KILEKOTID

KILEKOTID

Üleilmselt ollakse ametnikele raha pakkumisel leidlikud. Kui suurem kogus sularaha vajab pakkimist, on selleks kasutatud nii kohvreid kui ka kilekotte, samuti raamatuid, ümbrikke jms, kuhu raha sisse mahub.

PRÜGI

PRÜGI

Viimastel aastatel võidutses Tallinna linnavalitsuse prügiveo konkurssidel tundmatu riiulifirma OÜ Baltic Waste Management, mis alustas tegevust oktoobris 2014. Korraldatud konkursside võitmiseks ei olnud vaja isegi prügi väljaviimise kogemust ja ka madalama hinna pakkumist, sest prügiveo kogemusega konkurentide pakkumised kuulutati tühiseks.

2017. aasta kevadel peeti korruptsioonikahtluse tõttu kinni Tallinna endine abilinnapea Arvo Sarapuu. Teda kahtlustatakse läbi ATKO Grupi ja selle tütarettevõtete Tallinna Keskkonnaameti poolt korraldatud prügiveo riigihangetel osalemises variühingute kaudu. Selleks loodi läbi variisiku OÜ Baltic Waste Management, mille majandustegevust korraldab Margo Tomingas (Sarapuu väimees), kes allub otseselt ATKO Grupp nõukogule.

Kahtlustuse kohaselt mõjutas abilinnapeana töötanud Arvo Sarapuutegevus oluliselt ja vahetult OÜ-d Baltic Waste Management. Ettevõteallub väljaspool Sarapuu ametiseisundit tema korraldustele ja tegutseb tema huvides. Prügiveo normaalne turg Tallinnas lõhuti ära, see tõi kaasa ka mitmel pool prügi vedamata jätmise. Hetkel on uurimine pooleli ja kahju suurus väljaselgitamisel.

LINNAPOOD

LINNAPOOD

2014. aastal avati Tallinnas munitsipaalpood, mille hüüdnimeks sai Lipo (linnapood). Esimesel aastal müüdi poes 240 toodet, siis eelmisel aastal oli tooteid juba 900. Keskmine toidukorvi summa on 2,2 eurot.

Kokku on linn kolme aasta jooksul munitsipaalkauplust toetanud ja linna raha kulutanud 1,13 miljonit eurot.

ÜLEMISTE VANAKE

ÜLEMISTE VANAKE

Oktoobris 2013 avati pidulikult uuendatud Ülemiste liiklussõlm. Selle avamine jäi meelde viiekordse maja suuruse Ülemiste vanakese ilmumisega, kes suhtleb linnavõimu esindajatega.

Tallinna ära uputada soovinud vanake tehti omavahel kettidega ühendatud penoplastiplokkidest ning see riputati kraana otsa. Kokku kaalus ühekordne penoplastist kuju kolm-neli tonni ja maksis 20 000–30 000 eurot, selle tegemisega saadi hakkama Eestis, välismaa eksperte selleks vaja ei läinud. Pärast avamist võeti skulptuur maha, lammutati tükkideks ja utiliseeriti.

Liiklussõlme avamisprojekti autor Meelis Pai ütles, et eesmärk oli luua emotsioone, ja neil ei ole hinda. Pai sõnul ei ole liiklussõlmele kulunud miljonite kõrval see nii väga suur summa.

Kokku maksis Ülemiste liiklussõlme avamine Tallinna linnavalitsuse kinnitusel 41 000 eurot.

HIIU STAADIONI AVAMINE

HIIU STAADIONI AVAMINE

Aktiivsel 2013. aasta sügisel taasavati Hiiu staadion, mis oli saanud uue kunstmurukatte. Püüdes reklaamida ennast ja natuke ka staadioni, pandi linna raha eest üles välireklaamid, millel linnavalitsuse liikmed staadioni avamisele kutsuvad. Spordiväljaku avamisele kutsusid toonane linnapea Edgar Savisaar, abilinnapead Arvo Sarapuu ja Jaanus Mutli pillimänguga. Kesksel kohal asuvale linnapeale oli plakatil usaldatud trummimäng.

Plakat tekitas elava arutelu, kas tegemist on linna raha eest tehtava valimiskampaaniaga. Abilinnapea Arvo Sarapuu hinnangul pidi plakat inimestele rõõmu tegema ja ei olnud plaanitud valimiskampaaniaks.

Plakati tootmine ja eksponeerimine läks maksma 5560 eurot. Hiljem tuli linnapeal ja abilinnapeadel see summa linnale tagasi maksta.

PRILLIKIVI

PRILLIKIVI

Septembris 2015 esitas kaitsepolitseiamet (KaPo) Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kahtlustuse korduvas altkäemaksu võtmises. Ajakirjanikele rääkis Savisaar, et talle esitatud kahtlustused on absurdsed ning väitis end puhtaks kui prillikivi.

Väljendit prillikivi kasutatakse üldjuhul esemete kohta ning tähendab veatu või puhas. Prillikivi tähistab tõenäoliselt säravat mineraali berülli. Berülli on kasutatud prilliklaaside lihvimisel.

TALLINNA TV

TALLINNA TV

2008. aastal kiitis Tallinna linnavolikogu heaks Tallinna Televisiooni kontseptsiooni, 2011. aastal alustas kanal saadete edastamist. Tallinna Televisioonist on saanud Tallinna linna propagandateenistuse sümbol. Linnavalitsus on püüdnud näidata, et tegemist ei ole kallutatud televisiooniga, tegelikkuses usuvad seda vähesed.

2016. aasta detsembris esitas keskkriminaalpolitsei Tallinna Televisiooni juhtinud Toomas Lepale kahtlustuse, mille kohaselt ta telekanali juhina müüs saadet “Vaba mõtte klubi” enda juhitud telekanalile tuttavate varifirma kaudu. Samal ajal lasi tootmiskulud kanda aga Tallinna Televisioonil. Lepaga koos peeti kinni ka Tallinna TV toimetaja Mart Ummelas ja veel kaks inimest. Kinnipidamisest vabanenud Lepp vabastati ametist, “kahtlastes skeemides osalemist” eitanud Ummelase tööleping peatati.

Hoolimata Tallinna Televisiooni vabast levikust vaatab seda vaid 2 % Eesti inimestest. Mitmete aastate jooksul on Tallinna Televisiooni toetatud keskmiselt 3,5 miljoni euroga aastas, kokku 22,5 miljonit loomisest alates.

PINTSAK

PINTSAK

Üllatus.

LINNAHALLI VÄRVIMINE

LINNAHALLI VÄRVIMINE

2017. aasta septembris lasi Riigikogu liige Märt Sults teha TallinnaLinnahalli seinale suure seinamaalingu Tallinna ja Kopli kunstigümnaasiumi noortel ning Piradose tänavakunstnikel. Linnahall on kultuurimälestis ja selle välisilmet ei tohi muuta. Tallinna linna eelarvest eraldati selleks projektiks 15000 eurot.

Erakondade rahastamise järelevalvekomisjon otsustas alustada menetlust, et selgitada, kas selle juhtumi puhul ei ole Tallinna linna raha kasutatud ühe valimistel kandideeriva poliitiku reklaamimiseks.

KINKEKAARDID

KINKEKAARDID

Tallinna endine abilinnapea nõunik Ivo Parbus mõisteti reaalselt vangi selle eest, et ta aastatel 2007–2008 võttis erinevatelt inimestelt pistist. Pistise võtmine toimus detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle järelvalve teostamise eest Tallinna linnaplaneerimise ametis. Pistist võttis Parbus nii raha kui ka reisibüroo kinkekaartidena.

Kokku sai Ivo Parbus pistisena vara üle 950 000 krooni ehk umbes 60 740 eurot. Tallinna linn tellis Ivo Parbuselt ka peale vanglast vabanemist teenuseid.

LEPING ISEENDAGA

LEPING ISEENDAGA

2017. aasta kevadel lõpetati leping linnahalli nõukogu esimehe Meelis Paiga. Ta oli endaga teinud ka lepingu, millega võttis iseennast tööle linnahalli kunstiliseks juhiks. Tema kuupalk oli 3500 eurot kuus, igal aastal oli ettenähtud palgatõus viis protsent ning heade majandusaasta tulemuste põhjal võib talle ka boonust maksta. Lisaks oli ka ettenähtud tööauto ja telefoni kasutamine kuni 300 euro eest kuus. Puhkust oli ettenähtud 35 kalendripäeva aastas ning töölepingu lõpetamise puhul pidanuks Paile maksma poole aasta palga.

REKLAAM LINNA RAHA EEST

REKLAAM LINNA RAHA EEST

2013. aasta valimiste eel kutsus Põhja-Tallinna linnaosa vanem Karin Tammemägi suurte plakatitega kord nädalas inimesi Stroomi randa tasuta kepikõnnitreeningutele. Plakateid põhjendati inimeste informeerimisega, et inimesed oleksid ikka teadlikud, mis linnaosas toimub. Plakatid maksti kinni Põhja-Tallinna linnaosa eelarvest. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustas, et Tammemägi peab tagasi maksma linnaosa kulutatud raha 268 eurot ja 80 senti. Tammemägi püüdis otsuse edasi kaevata Riigikohtusse, kuid seal tema kaebust ei rahuldatud.

KARTULID JA KÜTTEPUUD

KARTULID JA KÜTTEPUUD

2009. valimiste eel otsustas linnapea Edgar Savisaar pakkuda vähekindlustatud linnakodanikele küttepuid ja kartuleid. Vabaduse väljakule kuhjati mitu tonni laenatud kartuleid ja laoti ümmargune puuriit. Linnavalitsus põhjendas puude ja kartulite toomist meedia tähelepanu saamiseks.

Kartulitest sai linnavalitsus lahti kiiresti kui kuumadest kartulitest, seevastu puud jäid sinna vedelema ja ligunema pikemaks kui küttehooaja algus.

Kartulite ostmine talupidajatelt ning abivajajatele kojuvedu läks linnale maksma 400 000 ning abivajajate küttepuudega varustamine 240 000 krooni. Seega käidi reservfondist välja 640 000 krooni ehk 40 900 eurot.

ÜHISTUPANK

ÜHISTUPANK

Kõlava nimega Eesti Ühistupangale pandi alus pidulikult Estonia teatris juunis 2015. Taotlus pangandustegevuse loa saamiseks esitati Finants- inspektsioonile 2016. aasta jaanuaris ja seda pole tänini saadud.

Loomisest alates on ühistupangale kulunud umbes 6 miljonit eurot Tallinna linna raha, lisaks ka muude ühistusse astujate raha. Sellest hoolimata ei ole Finantsinspektsioonist tegevusluba saadud. 2017. aasta augustis andis ühistupank välja esimese ärilaenu, selleks eraldi tegevusluba vaja pole. Panga alla pandud raha seisab jõude, seda on 12 miljonit eurot.

Kuigi Tallinn on rahaliselt suurim panustaja, on ta teiste ühistu liikmetega võrdses positsioonis ehk siis ühe häälega koosolekul, ühistupangal on 161 eraisikust ja juriidilisest isikust liiget.

Nime järgi on pank, tegelikkuses seda ei ole.

KILEKOTID

KILEKOTID

Üleilmselt ollakse ametnikele raha pakkumisel leidlikud. Kui suurem kogus sularaha vajab pakkimist, on selleks kasutatud nii kohvreid kui ka kilekotte, samuti raamatuid, ümbrikke jms, kuhu raha sisse mahub.

PRÜGI

PRÜGI

Viimastel aastatel võidutses Tallinna linnavalitsuse prügiveo konkurssidel tundmatu riiulifirma OÜ Baltic Waste Management, mis alustas tegevust oktoobris 2014. Korraldatud konkursside võitmiseks ei olnud vaja isegi prügi väljaviimise kogemust ja ka madalama hinna pakkumist, sest prügiveo kogemusega konkurentide pakkumised kuulutati tühiseks.

2017. aasta kevadel peeti korruptsioonikahtluse tõttu kinni Tallinna endine abilinnapea Arvo Sarapuu. Teda kahtlustatakse läbi ATKO Grupi ja selle tütarettevõtete Tallinna Keskkonnaameti poolt korraldatud prügiveo riigihangetel osalemises variühingute kaudu. Selleks loodi läbi variisiku OÜ Baltic Waste Management, mille majandustegevust korraldab Margo Tomingas (Sarapuu väimees), kes allub otseselt ATKO Grupp nõukogule.

Kahtlustuse kohaselt mõjutas abilinnapeana töötanud Arvo Sarapuutegevus oluliselt ja vahetult OÜ-d Baltic Waste Management. Ettevõteallub väljaspool Sarapuu ametiseisundit tema korraldustele ja tegutseb tema huvides. Prügiveo normaalne turg Tallinnas lõhuti ära, see tõi kaasa ka mitmel pool prügi vedamata jätmise. Hetkel on uurimine pooleli ja kahju suurus väljaselgitamisel.

LINNAPOOD

LINNAPOOD

2014. aastal avati Tallinnas munitsipaalpood, mille hüüdnimeks sai Lipo (linnapood). Esimesel aastal müüdi poes 240 toodet, siis eelmisel aastal oli tooteid juba 900. Keskmine toidukorvi summa on 2,2 eurot.

Kokku on linn kolme aasta jooksul munitsipaalkauplust toetanud ja linna raha kulutanud 1,13 miljonit eurot.

ÜLEMISTE VANAKE

ÜLEMISTE VANAKE

Oktoobris 2013 avati pidulikult uuendatud Ülemiste liiklussõlm. Selle avamine jäi meelde viiekordse maja suuruse Ülemiste vanakese ilmumisega, kes suhtleb linnavõimu esindajatega.

Tallinna ära uputada soovinud vanake tehti omavahel kettidega ühendatud penoplastiplokkidest ning see riputati kraana otsa. Kokku kaalus ühekordne penoplastist kuju kolm-neli tonni ja maksis 20 000–30 000 eurot, selle tegemisega saadi hakkama Eestis, välismaa eksperte selleks vaja ei läinud. Pärast avamist võeti skulptuur maha, lammutati tükkideks ja utiliseeriti.

Liiklussõlme avamisprojekti autor Meelis Pai ütles, et eesmärk oli luua emotsioone, ja neil ei ole hinda. Pai sõnul ei ole liiklussõlmele kulunud miljonite kõrval see nii väga suur summa.

Kokku maksis Ülemiste liiklussõlme avamine Tallinna linnavalitsuse kinnitusel 41 000 eurot.

KORRUPTSIOON

on otsene oht demokraatiale. Korruptsioon on ohtlik ja nähtamatu. Ta võtab raha igaühe taskust. Ta mõjutab meie õiglustunnet ja võtab meilt töökohti. Toob esile petmise ja ebaõigluse. Korruptsioon on ametikoha või võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil ja sellega kaasneb alati kahju.

Miks on korruptsioon kahjulik? Sest korrumpeerunud ametnikud ja poliitikud panustavad nendesse valdkondadesse, kus nad näevad võimalusi tulu saamiseks ehk siis vahendeid jaotatakse nende isiklikest huvidest, mitte avalikest huvidest lähtuvalt. See toob kaasa nii poliitilise kui ka majandusliku ebastabiilsuse. Korruptsioon ei aita kaasa majanduslikule arengule, vaid pärsib seda.

Tallinna linnavõim on Eestis saanud korruptsiooni võrdkujuks. Oleme Euroopa riigina pretsedenditus olukorras, kus kohtu alla on antud pealinna linnapea, endine abilinnapea ja endine volikogu esimees. Kohtu all ollakse tegevuste eest, mille nad panid toime Tallinna juhtides.

Kus on võimalik muuseumiga tutvuda?

Saku Suurhalli parkla

Avatud igapäev kell 16:00 - 19:00

Teade!

Teisipäeval 10. oktoobril kell 16.30 Korruptsioonimuuseumis justiitsminister Urmas Reinsalu loeng korruptsioonist.

Korruptsioonimuuseum asub Tallinnas Saku Suurhalli juures.